Eestis elab ligi 900 000 inimest, kelle emakeeleks on eesti keel, kelle identiteedi keskmes on eesti keel. Eesti keele sõnad, eestikeelsed ajalehed, eestikeelne muusika on vaid väike osa sellest, mida meie keel suudab edasi anda. Eesti keele rikkus kandub edasi emalt lapsele, õpetajalt õpilasele, kirjanikult lugejale.
Iga päev eesti keele keskel elades ja seda kasutades ei mõtle me oma emakeele ajaloole ega mitmekülgsusele. Eesti keel on täis üllatusi, mida paljud meist ei tea. Vaatame lähemalt, kust sai eesti keel alguse, mille poolest erineb see teistest keeltest ning kuidas säilitada eesti keelt meie ümber ja haridussüsteemis.
→ Eesti keel
→ Eesti keele ajalugu
→ Põnevaid fakte eesti keele kohta
→ Eesti keel Eesti koolis
→ Eesti keele hoidmine
Eesti keel
Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Eesti keel on Eesti riigikeel ja 2004. aastast ka üks Euroopa Liidu ametlikke keeli. Eesti keeles on kasutusel ladina tähestik, millele on lisatud mõned tähed – täpitähed õ, ä, ö ja ü.
Eesti keelel on kaks suuremat murderühma: põhjaeesti ja lõunaeesti murded, kuid mõned allikad eristavad kolmandana kirderanniku murded. Praeguseks on murdeerinevused tugevasti taandunud. Tänapäeval on Lõuna-Eesti murretest suurima kõnelejate arvuga Võru murre ehk võru keel. Setu keelt peetakse lingvistiliselt aga võru keele variandiks.
Võrdlevgrammatiliste uurimuste järgi on eesti keel maailma keerukamaid keeli. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet – lühike, pikk ja ülipikk. Et vastav pikkusaste annab sõnale hoopis erineva tähenduse, teeb keele õppimise raskeks.
Eesti keele ajalugu
Eesti keel kujunes välja muinasaja lõpu paiku kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena.
Vana eesti keelt nimetati maakeeleks. See osutab sellele, et maarahvas on tähendanud eestlasi ja maatõugu hobune tähendab Eesti kohalikku hobusetõugu. Nimetust “eesti keel” hakkas 19. sajandi keskpaigas propageerima Johann Voldemar Jannsen, kasutades üleminekuvormina ka väljendit “eesti maakeel”. Sõnaühendit „eesti keel“ kasutas aga esimest korda eestikeelses kirjasõnas Pärnumaa koolmeister Berend Gildenmann 1849. aastal raamatu „Mailma made öppetus“ sissejuhatuses.
Riigikeelena mainiti eesti keelt esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastu võetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele ametlik staatus riigikeelena põlistati 1920. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.
Esimene eestikeelne…
Esimene eestikeelne kirjalik sõna – Esimene eestikeelne tegusõna, mida on kirjalikes allikates kasutatud, on öeldisverb „laulma“. Henriku Liivimaa kroonikas, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227, on ladinakeelse teksti vahel hüüe „Laula! Laula! Pappi“.
Esimene eestikeelne raamat – Vanim säilinud eestikeelne raamat, Wittenbergis trükitud katekismus pärineb aastast 1535 ja selle 11 fragmenti hoitakse Tallinna Linnaarhiivis. Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismuses on vanim osaliselt säilinud eestikeelne trükis üldse.
Esimene eestikeelne piibel – Esimene teadaolev katse tõlkida Piibel eesti keelde oli 1551. aastaks. Tallinna koolipoiss Hans Susi tõlkis ära evangeeliumite perikoobid ja Taaveti lauluraamatu, kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata. Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. See kandis pealkirja Wastne Testament ja selle peamiseks tõlkijaks oli raamatu ilmumise ajaks 23-aastane pastor Adrian Virginius. Teost trükiti 500 eksemplari, Eestis on neist tänaseni säilinud 6 eksemplari. Terviklik Piibel ilmus 1739. aastal põhjaeesti keelsena.
Esimene eestikeelne aabits – Esimesed eestikeelsed aabitsad ilmusid 16. sajandi lõpul. Kaudsete andmete põhjal on teada, et esimene neist ilmus aastal 1575. aastal, aga sellest pole säilinud ühtki eksemplari. Teadaolevalt pole ka säilinud ühtegi 1684. aastal Riias trükitud Bengt Forseliuse eestikeelse aabitsa eksemplari. Sama autori 1694. aastal välja antud põhjaeestikeelne aabits on vanim säilinud eestikeelne aabits, mida hoitakse Eesti Rahva Muuseumis.
Esimene eestikeelne ajakiri – Esimeseks eesti keeles ilmunud perioodiliseks väljaandeks oli “Lühhike öppetus” (Lühike õpetus), mis ilmus aastatel 1766-1767 Põltsamaal Peter Ernst Wilde väljaandel. Seda saab justkui pidada eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Lühhikeses öppetuses kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid, mida ka talupojad võisid kasutada. See ilmus kord nädalas, igal numbril oli 4 lehekülge ning kokku ilmus 41 numbrit.
Esimene eestikeelne ajaleht – Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahwa Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. märtsil 1806. aastal äsja taasavatud Tartu Ülikooli trükikojast. Erinevalt varaseimast eestikeelsest ajakirjast polnud nädalalehe peasiht mitte üksnes praktilisi näpunäiteid jagada, vaid kajastada ka suure maailma uudiseid. Nagu tol ajal tavaks, täideti uudiste osa teistest ajalehtedest võetud materjaliga. Lehest võis lugeda näiteks äsja troonile asunud keiser Aleksander I kohta, seal oli poliitilisi anekdoote, teateid Võnnu vanglast põgenenud kirikuröövija kohta, hobusevarastest, kaitserõugete panekust, üllameelsetest tegudest, maavärisemisest Itaalias, hulludest koertest ja nende hammustuse ravimise viisist jpm.
Põnevaid fakte eesti keele kohta
Konkursse leidmaks, mis on ilusaim eestikeelne sõna või lause, on korraldatud mitmeid. Eesti Rahvusringhäälingu keelealgatusega on kõige eestilikumaks sõnaks valitud “sõnajalaõis”. Teisele ja kolmandale kohale tõusid rahvahääletusel “öö” ja “kullakallis”.
2008.aastal valis Eesti keelevaldkonna tippasjatundjatest koosnev nõukogu välja kümme eesti keelele kõige iseloomulikumat ja huvitavama kõlaga lauset. Mõned näited:
- Üle oja mäele, läbi oru jõele.
- Kalli ema hella soojust jagub üle mitme põlve.
- Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää.
Lisaks ilusaimatele eestikeelsetele sõnadele ja lausetele, on palju huvitavaid fakte, mis väljendavad eesti keele rikkust ja mitmekülgsust:
- Eesti keel on üks väheseid keeli, kus sõnadel ei ole sugu ja kasutusel ei ole ühtegi artiklit.
- Eesti keel on üks väheseid keeli, kus puudub erivorm tulevikus toimuvate sündmuste või tegevuste väljendamiseks. Tuleviku väljendamiseks kasutatakse lihtsalt verbi oleviku vormi.
- Õ-täht on maailmas ainulaadne – täpselt samasuguse kirjapildiga tähemärki ei ole üheski teises tähestikus ega keeles.
- Kõige pikemad eestikeelsed sõnad on liitsõnad, mis koosnevad viiest osisest, nagu näiteks tagavararehepeksumasin või raudteeülesõidukoht.
- Teadaolevalt on pikim eestikeelne palindroom „kuulilennuteetunneliluuk“.
Eesti keel Eesti koolis
Olgu selleks suur linnakool või väike maakool, olgu kooli algus 1.septembril või koolivaheaeg, olgu esimese klassi väike poiss või gümnaasiumi viimast klassi alustav täisealine noor neiu – eesti lapsed eesti koolis on eesti keele edasikandjad.
Läbi omavahelise suhtluse, õpetajatelt teadmiste ammutamise, eesti keele õppimise ja isegi läbi eesti keele eksami kannavad eesti lapsed keelt edasi seda nii ühiskondlikul tasandil kui enda identiteedis.
Põhjus, miks hoolimata võõrvõimudest on läbi aegade säilinud eesti keel, eestlus ja meie kultuuriidentiteet, peitub just eesti koolis. Nõukogude okupatsiooni ajal suudeti Eesti Vabariigi ajal üles ehitatud ja kinnistatud eestikeelne haridus säilitada vaatamata survele minna üle venekeelsele haridusele. Samuti seisid eestlased kindlameelselt vastu nõukogude režiimi kavale teha segaklasse.
Eesti keele hoidmine
Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2020. aasta alguse seisuga Eestis 894 336. Seda pole palju. Alla miljoni inimese. Väikese keele ülalhoidmiseks ja säilitamiseks peaks vastutust võtma mitte ainult iga eestlane üksikisikuna, vaid kogu haridussüsteem.
Eesti keele hoidmine eesti lasteaedades ja koolides ei taga mitte ainult selle, et lapsed oskavad korrektselt ja rikkalikult meie keelt kõneleda, vaid sellel on palju suurem roll. Kui eesti keel on keel, mis ümbritseb meie väikseid ja suuri lapsi oma igapäevases elukeskkonnas, aitab see kaasa kogu kultuuri säilimisele ja ühtsustunde tekkimisele.
“Eesti kool on eesti keele kodu” on hetkel ainus kodanikuühendus, mis tegeleb süstemaatiliselt eesti keele ja kultuurikeskkonna olukorra jälgimise, kaardistamise ning kujunemisega Eesti koolides Eesti laste heaolu ja hariduskvaliteeti kõige olulisemaks pidades.
Kui Eesti laste õigused ja parim hariduse kvaliteet on Sinu südameasjaks, siis ootame Sind meiega liituma või toetama. Kirjuta info@eestikool.eu või täida liitumisvorm.
